Fotogalvaanika (PV) tööstus on Hiina jaoks tugisammas oma „kahekordse süsinikuheite” eesmärkide saavutamisel ja uue energiasüsteemi loomisel. See on nüüdseks saavutanud globaalse juhtpositsiooni ja arendanud välja terviklikud isekontrollivad võimalused. Siiski on tööstusharu pikka aega silmitsi seisnud selliste probleemidega nagu ebapiisav koordineerimine tootmise ja rakenduste vahel, tootmisvõimsuse paigutuse ja võrgu kandevõime mittevastavus ning sagedased ülevõimsuse ja puuduse tsüklid, mis on tõsiselt takistanud tööstuse kvaliteetset arengut. Koos geopoliitilise turbulentsi ja kaubandusprotektsionismi kasvuga viimastel aastatel on tööstuses tihenenud „involutsionaalne” konkurents. PV tootmisvõimsuse ulatus ületab nõudlust kaks korda ning madalad hinnad ja korratu konkurents on toonud kaasa kogu tööstusharule märkimisväärsed kahjud, mis ületavad kaks aastat järjest 100 miljardit jüaani. Kapitaliturul on kogu tööstusharu turuväärtus ajaloolise tipuga võrreldes vähenenud ligi 4 triljoni jüaani võrra. Kui see trend jätkab levikut, võib see käivitada rea ahelreaktsioone, mis ohustavad riigi finantsjulgeolekut. Sel aastal on Hiina Rahvakongress ja Hiina Rahvapoliitiline Konsultatiivkonverents esitanud asjakohased ettepanekud PV-tootmissektori kaasamiseks energiatööstuse juhtimisse.
2025. aasta jaanuaris avaldas riiklik arengu- ja reformikomisjon teate turupõhise taastuvenergia võrku ühendatud elektri hinnakujunduse reformi süvendamise kohta, et edendada taastuvenergia kvaliteetset arendamist (FGNJ [2025] nr 136), mille eesmärk on edendada taastuvenergia võrku ühendatud elektri täielikku integreerimist elektriturule, kus hinnad kujunevad turutehingute kaudu, millel on pikas perspektiivis positiivne tähendus. Riikliku dokumendina jäetakse aga konkreetsed rakendusdetailid iga provintsi (linna, ringkonna) otsustada, mis on paljudes kohtades viinud ebaselge poliitikani. Silmitsi seistes poliitilise ebakindluse ja tegevusriskidega, mis tulenevad elektrihindade drastilistest kõikumistest pärast taastuvenergia turule sisenemist, on paljud ettevõtted pidanud uute projektide arendamist ja ehitamist aeglustama või peatama, mille tulemuseks on kodumaiste fotogalvaaniliste (PV) paigaldatud võimsuse kasvu stagnatsioon 2025. aastal ja potentsiaalne negatiivne kasv 2026. aastal esimest korda viimastel aastatel.
Samal ajal on geopoliitiliste tegurite mõjul ja USA püüdluste tõttu meelitada tagasi töötlevat tööstust Hiinasse märkimisväärselt suurenenud fotogalvaaniliste (PV) moodulite tootmisvõimsus välismaal, ulatudes üle 100 GW-ni. Fotogalvaaniliste moodulite tootmistööstuse kasv USA-s ja Indias on meie rahvusvahelist turgu pigistanud ning eksport võib pikas perspektiivis seisma jääda. Selle mõjul langes Hiina fotogalvaaniliste moodulite eksport 2025. aastal 2,1% aastase kasvuni ning eeldatavasti näitab see lähiaastatel nulli või väikest kasvu. Nii sise- kui ka rahvusvahelistel turgudel avalduva surve tõttu on see kogu tööstusharu jaoks nagu kahju lisamine. Kui nõudlus sel aastal jätkuvalt aeglustub, kannatab kogu tööstusharu jätkuvalt kahju ning „involutsiooniline“ konkurents tõenäoliselt veelgi tiheneb.
Otsustaval ajal, mil riik on täielikult saavutamas „kahekordse süsinikuheite“ eesmärke, ei tohiks fotogalvaanikatööstust (PV) enam juhtida üldise töötleva tööstuse moodi. Selle asemel tuleks paremini kaitsta oma väljakujunenud juhtpositsiooni globaalses konkurentsis, pöörata rohkem tähelepanu oma olulisele rollile Hiina energiaümberkujundamises ja selle märkimisväärsele strateegilisele tähtsusele riigi energia- ja valuutajulgeoleku seisukohast. Seda arvestades saab PV tootmisprotsessi kaasamisega energiatööstuse juhtimisse saavutada sünergia tootmise ja rakendamise vahel, võrdse rõhuasetuse ohutusele ja ümberkujundamisele ning ühtse poliitika ja järelevalve PV-tööstuses. Riigi jaoks on see Hiina energiahaldussüsteemi uuendamine, mis põhineb energiastruktuuri ja energiajulgeoleku kaalutluste muutustel, ning oluline tagatis „kahekordse süsinikuheite“ eesmärkide elluviimise ja kvaliteetse riikliku arengu toetamiseks. Sel eesmärgil pakutakse välja järgmised ettepanekud:
Esiteks soovitatakse kaasata fotogalvaanika tootmisprotsess energiasektori üldisesse planeerimisse ja juhtimisse. Riiklik Arengu- ja Reformikomisjon ning Tööstus- ja Infotehnoloogia Ministeerium peaksid võtma juhtrolli fotogalvaanika tootmistööstuse juhtimise koordineerimisel, kusjuures Riiklik Energiaamet, Tururegulatsiooni Riiklik Amet, Ökoloogia- ja Keskkonnaministeerium ning teised ministeeriumid ja komisjonid tagavad koordineerimise ja koostöö. Fotogalvaanika tootmisvõimsus tuleks koordineerida energiaarenduse ja elektrivõrgu ehitusega ning luua tuleks koostööl põhinev „tootmise-rakenduse-tarbimise” seosemehhanism.
Teiseks soovitatakse viidata traditsioonilise energiatööstuse juhtimise küpsele kogemusele ja luua Hiina Rahvavabariigi energiaseadusel põhinev fotogalvaanika tootmise turu reguleerimise mehhanism. Seotakse fotogalvaanika tootmisvõimsuse toimimine riikliku fotogalvaanika paigaldamise planeerimise ja ekspordinõudlusega ning luua dünaamiline tasakaalumehhanism, mis „kohandab tootmist vastavalt nõudlusele“. Täiustatakse fotogalvaanika tootmise hinna reguleerimise süsteemi, luuakse hinnahoiatusmehhanism, võetakse vajadusel hinnasekkumise meetmeid ja erakorralisi meetmeid ning luua riskimehhanism turuhindade ebanormaalsete kõikumiste ennetamiseks ja neile reageerimiseks.
Kolmandaks tehakse ettepanek luua ühtne riiklik seireplatvorm ning täiustada hädaolukordadele reageerimise ja ülejääkide seiresüsteemi. Tuleks luua fotogalvaanilise tootmise seiresüsteem, et jälgida selliseid andmeid nagu tootmisvõimsus, toodang, hind, energiatarbimine ja kvaliteet, samuti ringluse, jaotuse ja tarbimise operatiivset dünaamikat. Fotogalvaanilise tootmise kõige ülesvoolu asuv tooraineühendus, polükristalliline räni, tuleks lisada riiklikku energiajulgeoleku reservsüsteemi. Tööstusahela vastupidavuse suurendamiseks tuleks luua tooraine tarnimise ja ladustamise hädaolukordadele reageerimise mehhanism äärmuslikes olukordades.
Postituse aeg: 09.03.2026